Uuendatud november 2026 · järjestatud meie populaarsusindeksi järgi (otsingud, külastused ja tellimused igale teosele) · 6 teost Robert Smithson meie kataloogis
Kiire vastus
Non Site - Site Uncertain on Robert Smithson kõige tuntum teos; originaal kuulub museumi Detroit Institute of Arts, Detroit. Three-Sided Vortex (1966) on teisel kohal, Ruin of Map of Hipparchus (100 B.C.) in Oswego Lake Quadrangle (1954 55) (1967) kolmandal. Meie kataloogis on 6 teost kunstnikult Robert Smithson; siin on 4 kõige kuulsamat teost järjestatud aasta ja muuseumi järjekorras, et aidata teil valida soovitud teos.
Non Site - Site Uncertain is a sculpture created by the American artist Robert Smithson. The work was produced in 1968. Smithson was born in 1938 and remained active in the art world until his death in 1973 in Tucson, Arizona.
Kümne 2 muuseumi kollektsioonid, mis sisaldavad kõige rohkem sellel lehel esitatud teoseid.
| Muuseum | Linn | Robert Smithson teosed | Selle nimekirja maalid |
|---|---|---|---|
 Detroit Institute of Arts |
Detroit | 1 | Non Site - Site Uncertain |
 Chrysler Museum of Art |
Norfolk | 1 | Three-Sided Vortex |
Robert Smithson, aastast 1966 kuni 1970: 5 aastat dateeritud maale, esitatud kronoloogilisel reesis.
Valige aasta, et näha selle aasta teoseid.
Non Site - Site Uncertain, Detroit Institute of Arts, Detroit, on esikkohal, järglennud on Three-Sided Vortex (1966) ja Ruin of Map of Hipparchus (100 B.C.) in Oswego Lake Quadrangle (1954 55) (1967).
Kataloogis on 6 teost kunstnikult Robert Smithson, kuupäevadelt 1966 kuni 1970.
Peamiselt Detroit Institute of Arts (Detroit) ja Chrysler Museum of Art (Norfolk). Täielik nimekiri on esitatud ülalpool olevas muuseumide tabelis.
Sellel lehel kõige vanem: Three-Sided Vortex (1966). Uusim: Torn Photograph from the 2nd Stop (Rubble) (2nd Mountain of Six Stops on a Section) from Artists Photographs (1970).
Robert Smithsoni kunstiline teekond sai alguse 2. jaanuaril 1938 aastal Passaic'is, New Jerseys. Tema esimesed aastaid trandisid läbi Rutherfordi ja Cliftoni piirkondade, mis lõpuks viisid ta suurema kunstilise maailma juurde. See teekond kestis New York Art Students League'is, kus ta 1955–1956. aastatel puidutles maali ja joonistamist, püüdes leida oma unikaalse visuaalse keele.
Tema algased teosed olid täis eksperimentaalset vaimu, kus kollageed kohtusid homoerootiliste teemade, teadusfilmi ja pop-kunsti mõjudega. Sel perioodil peetigi teda eelmiselt peamiselt maaliartistiks, kes otsis uusi viiseid pildi ja materjali vahelisele suhtele. Kunstilisele maailmale jäeti ka sügav jälje tema lapsepõve mõjupidur, William Carlos Williams, kes oli tema lasearst ja kelle mõju peegeldus tema hilisemas arthoughtuses.
Pärast kolmneapast kunstimaailmast eemalolekut ilmus Robert Smithson 1964. aastal uuesti, uue jõuga, olles minimalistliku liikumise üks peamisi toetajaid. Ta jätab selgules tagavale figuraalse töö, suunates oma tähelepanu klaasile ja neoonvalgustuldastele, uurides läbi nende visuaalset murduvat peegeldust ja valguse mängu. See periood tähistas tema sügavat huvi entropia vastu – termodinâmica teist põhimõtet –, mis peegeldus tema teossetes läbi lagunemise, uuenemise, kaosuse ja korra, ning läbi niinimesed kohad ehk "non-sites" ja maavõitudused. Smithson ei näinud entropiat puudulikkusena, vaid pigem sügavama transformatsiooni vormina. Ta liibis tihedalt teiste minimalistlike kunstikatega, nagu tema abikaas Nancy Holt, Robert Morris ja Sol LeWitt. Enne oma kunstianuma tuntust saavutas ta tunnust kirjutajana, tegutledes kriitikuna ajakirjadest *Arts Magazine* ja *Artforum*.
New Jersey tööstuspiirkondade võlume ja huvitavus viis kunstniku "Non-Sites" ehk "mitte-kohtade" loomisele – skulptuuride juurde, mis sisaldasid konkreetsetest asukohtadest pärit mullast ja kividest kooslad, sageli kombineerituna peeglite või klaasiga.
Spiral Jetty (1970): tema kuulsaim teos on massiivne basaltkivide käärt, mis ulatub Utah'i Suurde Soolajärve sisse. See on maavanduse (Land Art) võtmetöö, mis uurib entropia, aja ja geoloogiliste protsesside sügavaid teemasid.
Ta uuris ka ajutisi skulptuure, kasutades peegleid Jukatanis poolsaal, mida dokumenteeriti teoses "Incidents of Mirror-Travel in the Yucatan".
Ta taas leidnud 18. ja 19. sajandi maastiku arhitektuuri mõistlikusi, mis mõjutas oluliselt tema hilisemaid looduse ja maastiku uurimisi.
Robert Smithson ei olnud pelgalt kunstnik, vaid ka sügav mõtteaine otsija, kes kirjutas ulatuslikult kunstiteooria üle. Tema teos "A Heap of Language" uuris julgelt küsimust, kuidas tekst ja kirjutamine võivad muutuda kunstiteoseks, ühendades sõna ja visuaalse vormi. Tema uurimised ei piirdunud vaid abstraktsetele teooriatele, vaid ta analÕÕtis ka Frederick Law Olmsted'i projekteeritud Central Parki disaini New York City's, Avastades sealt uusi nä มุมkeid kohta kohasifikatsioonist, inimlikku sekulumisest ja piknikulaadsest maastikust. Smithsoni kirjutised on peegeldus tema sügavadast seosest ajaloo, filosoofia, geoloogia ja kultuuriteooriaga, mis püsid tema loomingulise maailma vundamena.
Robert Smithsoni kunstiline pärand on sügavalt juurdunud tema radikaalse visiooni ja maailma uueks mõistmise måõdukodikuses.
Died: Ta lahkus tegelikult veel elus, 20. juunis 1973, Arizonas asuvas Tucsonis, pärast südarõppu, mis sai alguse kuni kiirokäiguga.
Ta jäi kunstiajaloo sissekirjaks kui muruputja ja laiendaja, mida peetakse Land Art'i ja Earthworks'i liikumiste võtmefiguuriks. Tema looming laiendas kunstide definitsiooni, hälgides piireid skulptuuri, maastiku ja loodusprotsesside vahel.
Smithsoni konseptuaalne lähenemismoodus, entropia uuringud ja sügav mõõtmõteline seos geoloogiliste ajaskaalidega on mõjutanud kunstnikke põlvkondade kaupa. Tema vaimne pärand on tänapäevas elus, mida Holt/Smithsoni Foundation hoiab elus, hoides püsivalt alles ja edasi toimetades tema unustamatut kunstilist pärandit.
