Johann Gottfried Schadow

Johann Gottfried Schadow: Elu skulptuuris

• Sündinud: Berliin, Saksamaa (1764)
• Surnud: 1850

Johann Gottfried Schadow oli silmapaistev saksa Prusia skulptuurikunstnik, kes jättis maailma kunstihikulist temmatud jälje. Berliinis vaese rätiku pojana sündinud mehe varajane elu sai ootamatut pöördet, kui ta sai õpilaseks Antoine Tassaertile, kuulsale skulptuurikunstnikule, keda toetas isegi suur Fredrik. See mentorlus tõitus otsustavaks, kuigi see viis ka drastilise isikliku muudatuseni – Schadow põgen koos juudianais Marianne Devideliga, eirates Tassaerti ootusi ja alates teekonnast, mis kujundaks tema tuleviku kunstilist arengut.

Varajane õppimine ja kunstiline areng

Pärast oma abielu sai Schadow Tassaertilt finantsabi, et reisida kolmekuuks Itaaliasse õppima. See periood Roomas oli tema jaoks murdilis, mõjutades märgatavalt tema stiili ja tuues kindlust klassikalise skulptuuri alustel. Pärast Berliini naasmist aastal 1788 järgi ta Tassaerti kohvuslikku skulptuurikunstnikut ja Prusia Kunstiakadeemia sekretarile – ametit, mida ta kandis üle poole sajandi.

Suurepäralised teosed ja kunstiline stiil

Schadowi loomingulise pärandi hulka kuulub muljetavaldav üle kahe sada teost. Tema ambitsioossetemate projektide seas olid monumentaalstatued nagu suur Fredrik Stettinში, Blücher Rostockis ja Luther Wittenbergis. Ta saavutas eriti kõrget tasemest portreetöö skulptuurides, loodes selliseid märkimistavaks teoseid nagu "Suur Fredrik flööti mängimas" ja "Kronprinss Louise koos tema õsis Frederica". Tema meisterlikkus ulatus ka bustide loomiseni, tehes üle sada portreetorus, sealhulandes ka seitseteist kolossaalset pead Regensburgi Walhalla jaoks. Schadowi stiili iseloomustas mitmekesisus, mis ühendas klassikalised mõjud ja ainulaadse kunstilise visiooni. Ta on eriti tuntud oma panuse eest uusklassitsismile, mida illustreerivad Brändenburgi värava kvadriga ja Berliini Kuningliku mitelõika façaadil olev allegoriline friis.

Mõju ja pärand

Schadowi mõju ulatus kaugemale kui ainult tema skulptuurilised saavutused. Berliini Akadeemia direktorina avaldas ta olulist kunstilist juhtrolli. Ta kirjutas laialdaselt teemadel nagu inimfiguuri proportsioonid ja rahvuslik füsiognoomia, aitades nii kunstiteooria ja hariduse arengule. Tema huvi füsiognoomia vastu on dokumenteeritud tema joonistusega Harry Maiteyst, kes oli esimene Havaiilane Prusias.

Tema sotsiaalne ja intellektuaalne ring oli rikkaliku pärandiga. Schadowi ja Johann Wolfgang von Goethe vahel arenes lähedane sõprus, mida kinnitab ka Goethe poja küte Schadowile Weimarisse. Schadow loobus Kaheteist Goethest valmistatud pronksmedalist, millest üks on säilitatud Briti Muuseumis ning mis anti 2009. aastal dr. Daisaku Ikedale tema panuse eest rahu ja Goethe filosoofia eest. Samuti jätkus tema kunstiline pärand peremisel, kuna tema pojad Rudolph ja Friedrich Wilhelm saavutasid tunnust vastavalt skulptuurikunstnikuna ja maalrina. Tänapäeval on Schadowi skulptuure ja buste võimalik imetleda Berliini institutsioonides nagu Friedrichswerdersche Kirche ja Alte Nationalgalerie.

Ajalooline tähtsus

Kuigi teda ei klassifitseerita eksklusiivselt kristlikuks skulptuurikunstnikuks, tunnustatakse Johann Gottfried Schadowt tema oluliste panuste eest saksa uusklassitsismile ja portreetöörile. Tema töö Brändenburgi värava kvadrigal on jäänud Berlini ikooniliseks sümboliks, kinnitades tema positsiooni üna ühe kõige olulisema skulptuurikunstniku ලෙස Prusias.